Üsna jõhker väide, kas pole! Vestlesin täna ühe tuttavaga muuhulgas ka põgusalt tööalastel teemadel ning täpselt nii ta ütleski: "Enamik inimesi on tööalaselt prostituudid!" Miks? Ilmselgelt tegeleb suurem osa meist (inimestest) iseenda müügiga, müües tööandjale oma oskusi, teadmisi, aega (ehk siis ennast) ning ilmselgelt on valmis suurema tasu eest (küll märkimisväärselt suurema) liikuma järgmisesse kohta, ehk siis uue kunde juurde. Kusjuures nii "tore" kui see ka pole, tunnen end väga selgelt hetkel samasuguse prostituudina.
Asjale teeb mõrkja meki aga teadmine, et ma ei tea, mida ma tegelikult tahan! Tõsi, paljud ei tea ka 50'selt, mida nad tahavad, aga üks oluline aspekt sellel räigel prostitutsioonil on lihtlabane teadmatus, suutmatus otsustada. Samas minu jaoks tekib siin konflikt - ühelt poolt tahaks olla vaba kui lind, teisalt omada selgemat visiooni oma tuleviku kohta. Jah, tulevik on illusioon, mille abil piirame oma vabadust, kuid praegusel hetkel ei ole ma oma hinges ja peas aru saanud, kus on see nn tasakaal, et hing oleks rahul(ik) ja enesetunne mõnus, samas võiks lubada endale hüvesid, mis võimaldavad maitsta seda mõnu. Ühiskond on materjaalne, vastikult materjaalne, mistõttu läheb ka endal aega avastamaks sisemist tasakaalu niivõrd erinevate "maailmate" vahel.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment