ent mida ma siis jälle tahan?! et tegutsen kuidas?! pea on nagu tühi ja mingit head lahendust ka ei näe.
raha. me kõik tahame raha. me vajame raha. tasuta lõunaid ei ole - pole raha, pole süüa, pole kodu, pole meelelahutust, pole elu. üsna lihtlabaselt jabur ja lihtne. ja mina tahan raha. tahan tunda, et see raha, millega on tasustatud mu aeg ja töö, oleks õiglane, aus. aga kui ma ainult raha tahaksin, siis ma ei oleks praegu siin, vaid teeksin kuskil midagi, mis mulle ehk niiväga ei imponeeri.
väljakutsed. paljud meist, ent mitte kõik, tahavad mõelda, luua, pingutada, stimuleerida oma hallollust, tulla välja oma mugavustsoonist, teha midagi uut. ja mina tahan väljakutseid. tahan tunda, et ei tea ega oska kõike, tahan õppida, areneda, pingutada, kogeda midagi uut ja teha seda hästi. tahan, et antaks võimalus ja aeg seda teha.
vabadus ja vastutus. kes ei tahaks olla oma otsustes ja tegemistes vaba. see vabadus on abielus vastutusega. paljud ei taha vastutada, ei julge, ei usalda end. ma õnneks ei näe endal seda probleemi. ma tahan võtta vastutust ja olla vaba oma otsustes. ma ei põe selle pärast.
tunnustus. igaüks vajab seda, igaüks väärib seda. paraku reaalsus on see, et vaid vähesed tunnevad end tunnustatuna. tagasisidet oma tegemiste kohta saadakse üldjuhul siis, kui midagi ei sobi, ei ole õigesti, ei ole piisavalt, ei ole hästi. väga harva kuuleb aga positiivset tagasisidet. ma tahan tunda, et teen õigeid asju, teen neid õigesti.
ent mida ma siis lõpuks tahan?