Thursday, December 15, 2011

in vino veritas

veinis on tõde!? ehk tõesti. ma ei hakka siinkohal püüdma selgust luua tões, sest see on ühtpidi universaalne ja teistpidi individuaalne, hoopis olulisem on antud juhul vein. olles proovinud häid ja veel paremaid joovastavaid puuviljamahlu, tundus ainuõige samm sealt edasi minna ning ühtteist juurde õppida. ning et tuim teooreetiline omandatus ka praktikasse rakendada, peaks end ka jumalate joogi valmistamisel rakendama. tehtud - mõeldud projekt!
praegu on hea! hea, et seesmine torm on leidnud oma väljundi, nägemise ja kogemise kihk saanud lepitust, egoism mu sees saanud teha seda, mis parasjagu õige tundub. oi see seiklus pole olnud lihtne, pole ka ehk teab mis suur seiklus selle sõna otseses mõttes, ent hea on tunda seda vabastavat joovastust, mis saabub kui minna võib kuhu iganes. teha mida iganes. proovida mida iganes. tagasi hoiab vaid iseenda julgus, soovid, oskused, tahtmine, teadmine. tahan, et see vabadus jääks osaks minust, et ma ei muutuks tagasi rahulolematuks sihituks igapäevaselt kellegile teisele leiba teenivaks jobuks.
veinis on tõde? ehk tõesti. vähemasti hetkel on see tõeline soov miskit selle saadava kogemusega ära teha. saab näha, mis sellest kõigest välja tuleb. päev korraga, rahulikult. elu on lihtne, ei ole mõtet seda liiga keeruliseks mõelda või ulmelisi plaane teha, elul on kombeks neid plaane muuta. ent mingi plaan võiks ju olla. soov, tahe, unistus. midagi sellist, mille üle uhke olla ja rahuldust tunda.
veinis on tõde! ehk tõesti! tõde sellest, kui palju hoolt ja kirge ja eksperimenteerimist vajab ühe hea veini valmistamine. tõde sellest, et järjepidevalt oma ehk pelgalt ideelise soovitud maitse saamiseks pead aina proovima ja pingutama ihaldatud tulemuse saamiseks. samamoodi on eluga - oma unistustest ei tohi loobuda. ma tahan, et mul jätkuks seda lapsemeelset naiivsust ja kasvavat egoismi oma enda soovide täitmiseks, isegi kui need aega võtavad või teiste poolt kõige motiveerivamat tagasisidet ei saa. mitte, et mind kunagi väga oleks huvitanud, mida teised mu tegemistest arvavad, ent tahan, et jätkuks seda järjekindlust oma unistuste, soovide, lootuste ja tahtmiste täitmiseks.

..veiniseestmõistetav..

Sunday, June 12, 2011

emotsioonid

Peatudes bussipeatuses
peatud, keeletud, küüned seelikus
minna minema kas või ühega
tahaks kaasa, nad kord ehk saavad ka
Korraks ära vaid, linnu säravaid
lihtsalt vaheldust, suunaski kaheldes
imede lõppedes, õndsais paikades
koju jõudmisel, täidetud nõudmised

Dagö - Maantee

*******************************************************
Each man must stand alone
Walk alone along a road
Of his own making
Can’t turn your back
On your particular ending

Nobody can go with you
Nobody to hold onto you

Won’t you pick yourself up?
Dust yourself down
When you reach your
Particular gate
Well, it’ll all be over

It’ll get worse before
It’ll get better
But it will get better
You’ve got to look on the
Bright side
The same rules apply for me and you
As for anyone ever going through

Roisin Murphy - Love in the making
*******************************************************

Grew up in a town that is famous as the place of movie scenes
Noise is always loud, there are sirens all around and the streets are mean
If I can make it here, I can make it anywhere, that's what they say
Seeing my face in lights or my name in marquees found down on Broadway

Even if it ain’t all it seems, I got a pocketful of dreams
Baby, I'm from New York
Concrete jungle where dreams are made of
There's nothing you can't do
Now you're in New York
These streets will make you feel brand new
Big lights will inspire you
Let's hear it for New York, New York, New York

Alicia Keys - Empire state of mind part 2

*******************************************************

Ja siis ma mõtlesin...

Saturday, March 19, 2011

restart

mis asi see on, mis paneb inimese jätma kõik endale tuttava ja suunduma täiesti teadmatusse, kohta, kus sa mitte midagi ega kedagi ei tunne, kus sind otseselt mitte midagi ees ei oota ning kus tuleb kogu oma eluga otsast peale alustada. peab olema ikka täiesti kuivakspigistatud sidruni tunne, et see ette võtta. ja minu puhul see vist nii oligi. ent ometi on ju olemas inimene, kes peaks aitama sellest kõigest üle olla ja välja tulla. ja ta on olemas. aga midagi jäi siiski puudu. mitte et tema midagi valesti oleks teinud või tegemata jätnud, vaid ise enda hing ei saanud rahu, sees pulbitses rahulolematus, mis juba praegu tagasi vaadates oleks võinud päris lollakaks muuta. tunne, et su tööd ei hinnata. see, millesse sa panustad kas 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas või teed tööd, kus valid ise aja ja koha, see peaks sulle hingerahu andma. tunde, et sinu aeg saab vääriliselt tasustatud, et su panust hinnatakse ning sa saad oma töö eest lubada endale elementaarse elu.
võib ju vaielda, kas eesmärgiks peaks seadma majandusliku või hingelise rahulolu, kas hingeline rahulolu lõpuks viib majanduslikuni või vastupidi. olen seisukohal, et kui inimene teeb asju, mis talle meeldivad ja ta teeb neid asju hästi, siis ta peaks olema õnnelik oma tegemistes ning see peaks kaasa tooma ka majandusliku heaolu. ja et tänane ühiskond on niivõrd materiaalseks muutunud, et tahab kõik korraga ja kohe. aga samal ajal kuidas aitab sul ellu jääda või turvatunnet luua hingeline rahulolu kui sul pole, mille eest söök lauale panna või katus peakohale ehitada. ja tahaks sealjuures ikkagi ju puhata ja mängida ka.
igatahes, emotsioonid on segased, tunded on ärevad ja see, et midagi veel päris kindel ei ole, on mõneti ka vabastav. ja vihma sajab, hea muusika kõrvaklappides, soe õhk ringleb toas...

Monday, February 7, 2011

millal hakkasid asjad valesti minema?!

Your soul doesn't care what you do for a living - and when your life is over, neither will you. Your soul cares only about what you're being while you're doing whatever you're doing.... -Neale Donald Walsch-

Ma arvan, et igaüks peaks tegema asju, mis teevad teda õnnelikuks, loovad rahulolu ja tunde, et iga järgmine päev tahad sa seda veel paremini teha. Ometi tuleb üha enam tõdeda, et nii mitmedki sõbrad ja tuttavad ei ole sugugi õnnelikud oma tegemistes. Vastupidi, aina rohkem jääb silma ja kõrva tüdimus, väsimus, rahulolematus. Tagantjärele mõeldes on see just viimaste aastate nähtus. Võimalik, et see tuleneb vanusest, et seni olime oma vanemate kaitsa tiiva all ja elu oli lihtne. Tõenäoliselt on selles kübeke tõde. Võimalik, et see tuleneb elukogemusest, et elu ei ole nii roosa ja lilleline nagu me kuskil vaimusilmas oleme seda endale ette kujutanud. Võimalik, et see tuleneb karmist reaalsusest, et suures plaanis kedagi väga ei koti, kas sa oled või ei ole, mida sa teed või ei tee. Sa oled lihtsalt üks mõttetu mutter või polt või seib suures masinavärgis nimega olelusvõitlus. Võimalik, et see tuleneb ka faktist, et maailm on meist igaühele kättesaadavam kui on olnud kunagi varem inimajaloos. Meie inforuum on de facto suurem kui elu.

Ent midagi on valesti! Miskipärast valdab mind tunne, et me ei oma mitte mingisugust kontrolli oma elude üle. Veel enam, me nagu ei elakski enda elu, vaid mingi ähmast ettekujutust elust kellegi teise silmade läbi ja kellegi kolmanda kehas. Kool, ülikool, töö, pangalaen, autoliising, lapsed, töö, pangalaen makstud, vanadus, pensionifondide olematu tootlus, krimpsus näoga muserdunud vanainimene ... aga kuhu jäi nautimine?! Ja ma sugugi ei ole arvamusel, et me ei oska enam nautida. Et me ei oska lihtsatele väikeasjadele tähelepanu pöörata. Vastupidi, aina enam tundub, et lihtsad väikeasjad ongi kogu rõõm, sest suurteks rõõmudeks ei ole kuskil ruumi / aega / võimalusi.

Kaldub küll üsna ühte äärmusse see jutt juba - igaühe elu on tema enda kätes ja valikud on igaühe enda teha ja kas sa võtad laenu või elad õnnelikult või teed tööd on sinu enda teha... AGA kas ikka on... kolmeküsimärgitunne...

Wednesday, January 19, 2011

hakka elama, mees!

palju vett on vahepeal merre voolanud, palju vett on vahepeal austraalias maha sadanud, aga ometi sinna ma lähen! ja kõige tipuks esialgse plaani järgi veel sinna, kus jätkuvalt upub ja sajab :) aga pole hullu, minu kohale jõudmiseni on pea kaks kuud aega ning selle ajaga jõuab veel palju muutuda. pealegi, kuna hetkel veel viimaseid pileteid ostetud ei ole, siis on kuigivõrd vaba valik, kuhu lõpuks välja jõuan. tegemiste poolelt ei ole samuti täit selgust. aga ma usun, et küll see saabub, täpselt samamoodi nagu saabus selgus austraaliasse minemise osas. pikalt sai igasugu mõtteid mõeldud, enda peale närvi mindud, teiste peale samuti, kirutud ja mida kõike veel. hea tunne oli ühel hetkel otsus langetada, hea tunne on ka see, et kui otsus on langetatud ja mõtted on mingile tegevusele või sihile suunatud, siis sinu alateadvus teeb kõike selleks, et seda ellu viia, paika pandud sihile jõuda. see on väga julgustav! sestap vaja nüüd edasi planeerida, kuigi... tahaks endale jätta selle vabaduse, et lõplik otsus teha kuidagi... loovalt, vabalt, ilma kohustuseta üht või teistmoodi otsustada.

igaljuhul, seiklus algab 10.03.11 ja mul on selle üle ääretult hea meel!

Thursday, November 11, 2010

käi perse

käi perse margus, et sa ei ole suutnud oma tööde ja tegemistega kuskile välja jõuda. käi perse selle eest, et sa pole oma mina eest piisavalt hoolt kandud ja ise endaga ja oma valikute tulemustega õnnelik. käi perse sellegi pärast, et sa end iga kuu koguaeg poole pealt rahaliselt kinni tõmbad ja loodad, et kuidagi ikka välja veab. ole mees ja käi perse, et sa arvad nagu keegi teine oleks süüdi selles, et sul asjad nii välja ei tule nagu sa tahad. ahjaa, käi perse, et sa ennastki perse saadad ja midagi ette ei võta! käi lihtsalt perse seepärast, et sa aegajalt arvad end olevat kas väga halb või väga hea, või mõttetult keskpärane. ah käi perse üleüldse ka seetõttu, et pidevalt lihtsalt unistad, mõtled ja neid asju ellu ei vii, oma mõtteid välja ei näita ega neist ei räägi! käi lihtsalt perse ja hakka elama!

Tuesday, September 14, 2010

taasavastamine

meenus täna seesama koht, mille "lõin" enda jaoks juba kaks aastat tagasi eesmärgiga oma mõtteid kirja panna, neis selgust saada ja ka et tulevikus huvitav oma kasvamise jälgi leida. meenus see põhjusel, et soovitasin ühel heal inimesel seda sama teha - blogi pidada. kas või natukene, et endal hiljem huvitav lugeda oleks, et sõbrad-tuttavad-pere saaks tegemistest-toimetamistest aimu ja ei peaks igaühele eraldi kirjutama. või et omi mõtteid seada. no ja meenuski enda blogi, mis järjekordselt kuupäevi silmitsedes on vahepeal pikaks ajaks seisma jäänud.

viimane kanne oli huvitav - koondav märksõna on rahutus. kurb on tõdemus, et TEGELIKULT ei ole midagi muutunud, rahutus on jäänud, suuri edasiarenguid pole vahepeal toimunud. VALE! tegelikult on, natukene, aga on muutunud! veel vahemärkusena öeldes, kõige esimeses kandes märkisin, et keegi oli mulle öelnud, et mingil ajahetkel lähen kodumaalt väljapoole maailma avastama. seni veel pole läinud, mõte pole ka kuskile kadunud ja tegelik muutus ongi selles, et täna on see mõte oluliselt rohkem ihaluseks saanud kui seni! see on hea! mulle meeldib!

see sama hea inimene ongi täna teisel pool maailma ja see ei lase mul miskipärast rahus olla. no suriseb sees ihalus seda sama kogeda. seda uut, ärevakstegevat, tundmatut. kõike seda, mis on võõras, kauge, ebakindel. aga tõdemus, et olen olnud talle piltlikult öeldes ja enese teadmata toeks talle raskel hetkel teeb endale kogu mõtte selgemaks. eriti vist seetõttu, et kui ma suudan teise inimese panna uskuma tema enda võimetesse ja kuulama sisemist häält, siis miks ma ei peaks suutma seda teha ka iseendaga! mina, kes ma peaksin iseennast kõige paremini ju tundma, peaksin ju suutma end tegudele suunama. kuigi, täna on veelgi parem tunne see, et seesama hea inimene utsitab ka mind esimest sammu astuma.

kui mõtlen tagasi vast viimase kuu aja peale, siis üha rohkem olen alateadlikult vist pööranud tähelepanu artiklitele, sõnavõttudele, vestlustele, mis ühel või teisel moel, otseselt või kaudselt aitavad mulle endale ära põhjendada, miks peaksin ikka ära käima. jah, nii mõnelegi on minu hull dilemma hea nalja eest, aga mulle endale... otsin sellist põhjapanevat põhjendust, stiimulit, mis tegutsema paneb. ent mida ma keerutan... rahalised vahendid on üks põhjus ja vist ka üsna otseselt ainuke põhjus, miks veel midagi ette võtnud pole.

tegelikult on üks põhjus veel. kirja panemata selge ja konkreetne tähtajaline plaan, kava, eesmärk! kas tahan minna? jah! miks? kuna lubasin endale, et teen selle ära! ja kuna lubasin endale, et kohtun selle hea inimesega seal kus ta täna viibib! kas ma teen selle ära? JAH!

veebruari kuus 2011. aastal sõidan sinna konkreetsesse riiki ja konkreetsesse linna!