Tuesday, September 9, 2008

...

... kolme punkti tunne ... ehk siis pea on võrdlemisi tühi, samas on niivõrd palju mõtteid, mis vajaksid aega ja võimalust ... aega, mida kuidagi teki. See ei ole nii, et istud maha ja hakkad ükshaaval mõtteid lahti sõlmima. Nad vajavad oma aega, oma kohta ja see juhtub just siis, kui kõik tingimused on sobivad. Praegu aga tundub, et ballasti aina koguneb, aga eest midagi ära ei lähe.

Tunnen, et vajan vastuseid, mis aitaksid edasi liikuda ... ja mitte lihtsalt edasi liikuda (ja oma ballasti suurendada), vaid neid vastuseid, mis teeks enesetunde heaks, aitaks selgusele jõuda segaduses, looks tunde, mida pole juba liiga kaua tundnud. Rääkimata siis naeratusest, kui tunned, et asjad sujuvad just sinule soovitud suunas.

Kõige murettekitavam on teadmine, et ei tea! Mõistmine, et kõik ei olene ainult sinust, et sa ei tea kõike ja sa ei suuda kõike kohe enda jaoks paremaks muuta. Ei tea, missugune otsus on õige või õigem, missugune otsus sobiks ühes ja siis järgmises olukorras.

Äkki on lahendus oma sees. Mingi tunnetus, mis tegelikult on olemas sa isegi tead selle olemasolust, ent püüad endale leida ratsionaalseid põhjendusi, kaalutleda ja analüüsida nagu üks korralik inimene. Aga sisimas sa tead, et sa teeksid kohe hoopis nii ... võib-olla see pole kõige õigem otsus, pole vastus ega lahendus "kolme punkti tundele", aga vähemalt saad endale öelda, et jälgisid sisetunnet ... ja oled veel ühe sammu võrra rohkem perses!

No comments: